Noorte esseekonkursi võidutöö "Alkohol ehk kas poole vähem on poole parem?" Heigo Tornik

Heigo Tornik, 14-aastane

Kas sellisele küsimusele on lihtne vastata? Kas alkohol on tõesti maailma „kurja juur“ või leidub sellel ka positiivseid külgi? Enamik inimesi ei söandaks sellistele küsimustele eriti vastata, nad oskaks lihtsalt selle peale öelda: „Jah on „kurja juur“, võtame poole jagu vähemaks“, või alkoholi toetajal „Ei ole kurja juur, leidub ka häid külgi“. Nii jaguneksidki inimmassid kahte – toetajad ja mittetoetajad, kuid suurema osa arva-mused ja vastused oleksid väga lineaarsed. Nad omaksid ühiseid iseloomujooni ning ei põhjendaks ära, miks on alkohol halb või miks on see hea. Miks on teised inimesed nende argumentidele vastu ja miks nad ei mõista nende idealiseeritud arvamust alkoholist (olenemata heast või halvast arvamusest)? Sellised küsimused jäävad inimestele arusaamatuteks. Inimesed lihtsalt usaldavad ennast (sh enda eetikat ja kõike seda, mis tundub neile loogiline) rohkem kui kedagi teist, ja eriti veel siis, kui teise inimese arvamus tema loogika ja eetika vastu käib. Kõike põhjustab kogemus, mis inimesele elu jooksul kujuneb, sellepärast ta hakkabki ühest ideest kinni hoidma ning ei lasegi sellest lahti. Kuid seepärast tulebki kõik olukorrad üle vaadata, vaid siis saab vastata küsimusele “Milline oleks Eesti, kui inimesed jooksid poole vähem?”.

Keemiliselt on alkoholi sisaldav jook (õlu, siider, vein jne.) etanooli ehk viinapiirituse, vee ning muude ainete (sh maitseainete) segu. Eesti riigi seaduse järgi loetakse alkoholiks jooki, mille minimaalne etanoolisisaldus on 0.8 mahuprotsenti (õlu puhul) või 1.2 mahuprotsenti (muu joomiseks mõeldud vedeliku puhul). Lahja alkohoolne jook on kuni 22% (22 k.a), kange jook on jook, mille alkoholi koostis on suurem kui 22%. Alkohol lahustub vees hästi, tänu sellele liigub joodud alkohol väga kergelt vereringesse, edasi jõuab aine ajju. Seal, etanooli põhjustatud reaktsioonide pärast, hakkavad esinema kõige tuntumad nähtused, millega seostatakse alkoholi joobes olemist – kõne- ja koordinatsioonihäired, unisus, ärevus jt.

Tihti kutsutakse alkoholi „kurja juureks“, sest see põhjustab surmasid (nii kaudselt kui ka otseselt), põhjustab perevägivalda, hävitab inimese tervist, tekitab sõltuvust, töötab kui söena masinale, milleks on illegaalne äri. Kõik on väga aktuaalsed ja mõjuvad argumendid alkoholi joomise poolejagu vähendamiseks. Sellegi poolest tuleks teemad põhjalikult üle vaadata, et saada aimu, milliste suuruste ja olukordadega on tegelikult tegemist.

Kuid ega öö päevata ei ole. Sama võib ka alkoholi kohta öelda. Teatud olukordades võib tervisele kasulik olla, legaalse äri abil võib riiki tulu tuua, suudab inimesi kokku tuua ja sündimust suurendada.

Vägivald

Kas perevägivald ja alkohol on Eestis väga suur probleem? Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole alkohol perevägivalla põhjustaja. Sellest olenemata on alkohol seotud vähemalt 65%-80% vägivalla juhtmitega1 . Sageli on perevägivalla toimepanijad mehed, keda on ka naistest rohkem (2014. aasta järgi on meesjoodikuid 35.5% enam kui naisjoodikuid). Esineb ka vastupidiseid juhtumeid. Eelmisel aastal (2015) esines 2997 perevägivalla juhtumit1 , neist omakorda naissoost ohvreid oli umbes 24581 . Maksimaalselt võis olla nendest juhtumitest 2398 alkoholiga seotud. Minu arvates on perevägivald mõõdukalt suur probleem, mida saaks leevendada alkoholi vähendamisega.

Kas sellest tekkiv trauma on väga suur? Jah, see on suur. Perevägivallast tekkinud trauma võib hakata igapäevast elu mõjutama - tekitatud trauma tõttu on inimesel kogu aeg hirm tundmatu ees, see võib tekitada tõrkke alkoholi, meeste, naiste vms. vastu, trauma võib viia inimese depressiooni või tekitada pikaajaliselt kestvat murelikkust. Inimesed võivad saada ka füüsilisi vigastusi, mis mõjutavad inimese psüühikat. Täisealistest inimestest on omakorda haavatumad lapsed (teismelised, väikelapsed ja beebid). Vägivaldsetes peredes võivad kasvada palju agressiivsemad ja vaimselt ebastabiilsemad inimesed, kes tihti kipuvad täisealistena kaaskodanikke ründama, neilt varastama, ahistama ja äärmisel juhul ka tapma. Selliste inimeste välja kujunemist saaks märgatavalt mõjutada, kui alkoholi joomist piirataks.

Tervis

Mis kaasneb alkoholismiga ja miks see tekib? Alkohooli pikaajalise kasutamisega (aastate pikkusest tihedast tarbimisest) võivad kaasneda igasugused maksaprobleemid, vaimsed häired, väga tugev sõltuvus alkohoolsetest jookidest, kiirendatud füüsiline regressioon, immuunsüsteemi nõrgenemine ning kõik muu, mis kiirendab keha vananemist ja suremist, seondub alkoholiga. Alkoholiga kaasnevad ka kaudsed surma põhjused, nende hulka võib lugeda kõike, mida alkohol soodustab (peale immuunsüsteemi nõrgenemise, mida alkohool otseselt mõjutab ja mis teeb lihtsalt haigused ohtlikumaks): uppumissurmad, liiklusõnnetused, surnuks kukkumine, enesetapp jt.

Kas üldse mida head on? Jah, mõistlik alkoholi tarbimine võib olla ka kasuks – klaas veini pidi aitama südamehaigusi ennetada. Kuid see teema hõlmab ala, kus toimub spekulatsioon, sest puuduvad piisavad tõendid. Sellistele pikaajalistele uurimistele tekivad tihti probleemid, sellepärast inimesed lihtsalt oletavad, kasutades kättesaadavaid andmeid. Alkohol võib tõesti kasuks olla, kuid kuna puuduvad vettpidavad asitõendid, siis ei saa tervisele midagi kasulikku täheldada.

Illegaalne äri

Kui suurt kahju finantsiliselt tekitab illegaalne äri? Kui legaalselt suudetakse müüa aastas (2010 aasta järgi) 12,67 liitrit 100% alkoholi elaniku kohta2 , siis läbi illegaalse äri smuugeldatakse Eestise (või toodetakse käsitsi) umbes 0,67 liitrit elaniku kohta2 , mis ei tundu väga suurena, kuid tekitab see-eest kahju, mida ei saa märkamata jätta. Samal aastal laekus alkoholi aktsiisimaksu 165 mln eurot3 , järelikult illegaalse äri pealt teeniti ligikauda 8.64 mln eurot, mida tegelikkuses oleks saanud palju kasulikumalt ära kasutada.

Legaalne äri

Kui riik poole vähem teeniks, kas oleks see halb? Kohe muidugi mitte. Kuigi riik teeniks 82.5 miljonit eurot vähem, oleks vähem liiklusõnnetusi, vägivalda ja surmasid. Kalleid alkoholi poolt tekitatud kulusid oleks vähem, see omakorda nõuaks märgatavalt vähem raha kulutada. Alkoholi eest saadud tulu maksab selle poolt tekkinud kulu, justkui koer, kes enda saba taga ajab – kui lõpuks saab saba hamba vahele, avastab ta, et sellega ta midagi ei saavuta, tekitades isegi rohkem kahju kui kasu.

Kui oleks nii, et inimesed jooksid poole vähem, oleks alkoholi koosmõjul põhjustatud liiklusõnnetusi, perevägivalda, füüsilisi vigastusi, surmasid, illegaalset äri ja haiguseid märgatavalt vähem, parandades seeläbi Eesti elatustaset, riigi kulutusi ja inimeste üleüldist heaolu – Eesti oleks palju rahulikum ja ohutum. Kõik alkoholiga kaasnevad negatiivsed küljed on üle kõikidest positiivsetest külgedest, mida võib selle kohta öelda. Kõik inimesed, kes sooviksid vähem alkoholi, võiksidki saada oma 4 tahtmise, sest see tuleks pikemas perspektiivis üleüldiselt rahva heaolule kasuks. Kui Eestis joodaks poole vähem, oleks Eesti palju parem paik meie kõigi jaoks, sest poole vähem oleks tõesti poole parem.

1 ajalehe Postimees andmete järgi
2 Eesti Riigikogu andmete järgi
3 Eesti Konjunktuuriinstituudi andmete järgi