Märkamatult kaine

Henrik Aavik alustas jaanuarist 100 alkoholivaba päevaga. Allpool tema mõtteid ja soovitusi.











Tipaton Tammikuu on noorte värk, elukogenud härrad võiks ikka suurtele meestele kohaseid eesmärke seada.

Teen alati oma uusaastalubadused 2. või 3. jaanuaril, mulle tundub, et siis peavad nad kauem. Aastavahetuse jäljed hinges olid värsked ja vähem joomine tundus loogiline, mõtisklesin et kas lubada ja mida veel võiks paastuks pöörata.

Tipaton Tammikuu idee FBs sümpatiseeris, kuid tundus kuidagi mannetu. Ma ei ole enam tormakas noorsand ja kuu aega napsuta ei tundu kuidagi eriline väljakutse ega pingutus nagu see 90datel või isegi 00datel oleks olnud. Liitusin grupiga kuid lubaduse üle veel mõtlesin – mis siis kui teeks 300 päeva? Kas saan hakkama? Sisuliselt terve aasta. Kõlas jälle liiga äärmuslikult. Ja järsku nägin ilmutust – keegi FBs pakkus liituda kaine 100 päeva grupiga. Siis oligi otsustatud, et eks jaanipäeval alles natuke trimpame.

100 päeva napsuta lubadus oli mulle seega sisuliselt alla andmine kuid lohutasin ennast – võib-olla teen mitu korda 100 päeva, suvel kerge puhkus veiniga ja siis taas teravdatud tähelepanu.

Vanasti, 00date alguses oli mul tava iga aasta mõni kaine kuu teha. Vahel juulis, vahel septembris, reeglina lihtsalt 4 nädalat mis ei hakanud kuu algusest. Kuid siis millalgi see komme kadus. Ma arvan, et põhjuseks oli vanuse tõusu ja pere tekkimisega kaasnev vähesem pidutsemine ja puhastumine ei tundunud enam nii vajalik. Mul ei ole kunagi olnud harjumust üksi kodus juua, olen olnud nn social drinker ja praegu kiire elutempo juures külmas talves ei ole seda "socialit" nagu olnudki.

Olen suutnud oma jaanuari nii planeerida, et ilmselt ei oleks ka ilma ühegi lubaduseta napsule aega jäänud. Valimised, mitu firmat, gripirikas tatine talv... ainus koht kus mõte korrakski alkoholile läks oli köha puhul kuuma teed juues, et sortsaks rummi hulka, kuid lubadus on lubadus. Alkoholi positiivne mõju haigusele võib olla ka linnalegend ja seega valisin hoopis apteekri soovitatud mikstuuri.

Nüüd on juba poolteist kuud selja taga ja endiselt ei ole naps mõttessegi tulnud. Pigem peaksin nüüd uue lubaduse tegema, et kohustun rohkem külas käima ja iga nädal sõpradega sidet pidama, siis oleks valitud 100 selget päeva vähemalt mingigi väljakutse ja enam väärt.

Nõuanded kuidas 100 päeva märkamatult kaine olla.

·      Idufirmade maailm on omaks võtnud mõtte "If everything seems under control, you're just not going fast enough", mille Mario Andretti ilmselt ütles kunagi mingis muus kontekstis. Oma elu asjalikumaks sättimisel on see hea juhis, anna aga minna. Piisavalt ette võttes ei kõneta veinid kaminasimsil sind üldse.

·      Ära joo üldse kunagi üksi kodus. Õlleisu on enesepettus, organism valetab sulle, et oleks vaja. Tegelikult ei ole vaja ja juba mõne nädala pärast jääd seda ise ka uskuma.

·      Klaas veini prae kõrvale on jube hea, aga oled kraaniveega proovinud? Proovi, siis selgub kas praad on ka tegelikult hea. Veiniga proovi taas suvel, vabaõhukohvikus – on mida oodata.

·      Ära väldi seltskonda, vastupidi, käi ja mölla. Esita omale väljakutse, mitte ära varju. Pidudel on tõesti lõbus ka koos joovate inimestega. Ainus nipp on, et sa pead varem lahkuma, just siis kui veel lõbus on. Sest lõpp on väga ootamatu ja trööstitu – teised enamus pärast seda osa ei mäleta, aga sinule jääb kahjuks hästi meelde. Õnneks on lahkumine mugav, kuna oled autoga.

·      Ära arva, et oled juba liiga vana, et ennast muuta. Vastupidi, mida vanem seda paremini sa oma iseloomu tunned ja kergemini vahele jääd kui endale valetama hakkad. Naudi oma mõtteteravust ja esmaspäevast päikest!


Jaanipäevani!